Oota! Ma pean üle mõtlema.

08 sept. Oota! Ma pean üle mõtlema.

Teadlik ja läbimõeldud elu on edu aluseks. Kui sa tead, kes sa oled, millised on sinu soovid, millist elu sa endale tahad ja kuhu soovid välja jõuda, siis see on lihtsalt suurepärane. Nii välistad keskendumise valedele asjadele, mis ei too sulle kasu. Lisaks välistad niisama rapsimise. Tegutsed teadlikult ja jõuad kiiremini oma eesmärkideni. Eesmärgid võivad olla millised iganes. Nendest räägin teine kord.

Aga kuidas ma jõuan siis sinna, et ma täpselt tean, mida ma tahan ja kes ma olen? Kui ma ütleksin nüüd, et võta paber ja kirjuta sinna 10 asja, mis oleks sinu ideaalses elus. Ma arvan kuluks umbes 5 minutit ja sul oleks need 10 asja kirjas. Ehk siis enamus inimesi tegelikult teab oma sisemuses ilma liigse mõtlemiseta ka, mis need 10 ülimalt olulist asja on. Selleks võib olla tervis, ilus figuur, unistuste kodu, ideaalne kaaslane, palju raha, motiveeriv töökoht või mis iganes. Tegelikult me kõik teame, mida me tahame.

Miks meil neid asju täna ei ole, on teine teema. Lühidalt öeldes on see lihtsalt ausalt peeglisse vaatamise koht, mida tihtilugu ei julgeta, taheta teha. Nagu ma varasemalt olen öelnud, unistus ilma plaanita on lihtsalt soov. Väga tihti on unistuste täitumata jäämise taga tühipaljas laiskus ja motivatsiooni puudumine. Unistuse realiseerumine tundub nii kauge ja vajab liiga palju pingutust ehk siis parem on niisama laiselda. Leiutada põhjuseid, miks ei saa need asjad juhtuda. Või noh saavad küll aga kellegil teisel, mitte minul.

Üldiselt on nii, et kui midagi väga väga tahad, siis tegelikult sa teed selle ka ära. Kui sa midagi tahad aga tegudeni ei jõua, siis tegelikult pole selle asja ära tegemine sinu jaoks nii suur prioriteet või äkki sa tegelikult ei tahagi seda ära teha aga millegipärast arvad, et pead. Olgu selleks siis ühiskonna üldised normid, pere/sõprade/tuttavate meeleheaks vms.

Olen tähele pannud, et mingil hetkel kui neid asju, mida sa tegelikult ei taha teha, on liiga palju, siis inimesed lihtsalt hääbuvad ja tõmbuvad endasse. Ja see on see hetk, kus hakatakse iseendale ausalt otsa vaatama. Tehes lõpparve asjadega, mis meid kahjustavad, liigume positiivsete muudatuste suunas. Kõige suurem eneseületus vanast loobumisel ja uue vastuvõtmisel on tegelikult otsus. Kui otsus on tehtud, siis edasi liiguvad asjad ülikiirelt ja lõpuks oled ise ka imestunud, kuidas kõik nii lihtsalt läks. See mõtlemine, analüüs, mis enne otsustamist on, see on kõige raskem hetk. Aga enne kui otsus teha, on vaja mõelda.

Mõelda, mitte üle mõelda!

Nagu ma ütlesin analüüs ja mõtlemine on omal kohal aga üle mõtlemine on tegelikult täielik vastand. See pärsib meie teotahet, motivatsiooni ja seab kõik kahtluse alla. Iga naine on vähemalt kord elus korralikult üle mõelnud. Võin ausalt öelda, et ma olen seda teinud korduvalt ja rohkemgi veel. Ma olen korduvalt oma elus seisnud kahe tee ristis ja mõelnud, kas valida see või teine. Pannud kirja plussid miinused, üritanud kuulata sisetunnet, analüüsinud, sõpradega erinevaid versioone arutanud jne. Jõudnud välja veel 100 erineva stsenaariumini, mis kõik võib juhtuda kui ma valin ühe või teise tee. Ehk siis asjad, mida pole veel juhtunud ja tõenäoliselt ka ei juhtu, sest ma pole ennustaja aga minu peas juba kohe-kohe kindlasti juhtuvad.

Kuni üks mu sõbranna ütles mulle kuldsed sõnad:

“Kui sa ei tea, mida teha, siis ära tee mitte midagi!”.

Just täpselt nii lihtne see ongi…. ja nii keeruline.

Tänaseks olen seda mõtteviisi kasutanud iga kord kui satun jälle mingi asja osas üle mõtlema. Kui ma ei oska otsutada, siis ma ei otsustagi. Lihtsalt kulgen ja vaatan, mis saab. Sest lahendus ei jää kunagi tulemata. Kui ma ei oska mitte midagi teha, siis ma ei teegi. Teen hoopis muid asju. Teen asju, mis mulle parasjagu kõige rohkem meeldivad. Panen oma fookuse mujale. Üllataval kombel alati kõik saab oma lahenduse kui ma sellelt liigse tähelepanu ära tõmban ja vooluga kaasa lähen. Kui minu teele siiski satub olukord, kus otsustamine on vältimatu, siis otsustan täpselt selle sisetunde järgi, mis mul täpselt sellel hetkel on. Tagantjärgi võin öelda, et ma pole kunagi kahetsenud, sest see otsus on järelikult parim otsus, mida ma antud olukorras ja ajahetkel sain enda jaoks vastu võtta.

Ma ei kutsu teid üles läbi elu kulgema. Nagu ma alguses ütlesin teadlik ja läbimõeldud elu on edu aluseks. Üle mõtlemine sellele kaasa ei aita. Kui oled liiga kauaks jäänud millegi üle heietama, siis pane stopp ja lihtsalt tegutse.

ELA!

Ära jää koju üksi enda mõtetega passima vaid kohtu inimestega, käi väljas, kogu inspiratsiooni ja antud olukord laheneb iseenesest. Võib juhtuda, et leiad vastuse sealt, kus sa seda oodanud ei oleks. Või hakkad kogu situatsiooni hoopis teise nurga alt nägema ja su vastus on sulle üle mõtlematagi selge.