Probleemid, probleemid…

19 aug. Probleemid, probleemid…

Kellel ei oleks probleeme? Meil kõigil on – suuremaid ja väiksemaid. On selliseid, millest oled teadlik ja on ka selliseid, mille olemasolust aimugi pole.

Teadlike probleemidega saab edasi toimetada. Me teame, et nad on olemas ja see on puhtalt iseenda asi otsustada, kas tahame nende likvideerimisega tegeleda või tahame ainult hädaldada ja võtta ohvrirolli. Ehk siis kõik teised on süüdi ja elu on üleüldse nii paganama raske. Oleksin ma hoopis keegi teine, oleks palju lihtsam. Teadlike probleemide puhul on minu jaoks kaks lahendust. Esimest armastan ma väga:

Kasta lilli mitte umbrohtu

Umbrohi on probleemid ja lilled on lahendused. Umbrohi on negatiivsed inimesed, kes minust ei hooli, kes mind minu teekonnal ei toeta, keda reaalselt minu ellu vaja ei ole. Lilled on positiivsed inimesed, kes on inspireerivad, mõistvad, toetavad ja kelle nägemine ka kõige mustemal päeval päikese pilve tagant välja toob.

Umbrohuna võivad vohada ka negatiivsed olukorrad ja lilledena kõik positiivne.

Üleüldiselt ongi ainult kaks varianti – kas anda probleemidele hoogu juurde või keskenduda nende lahendamisele. Mida kastad, see kasvab – negatiivne loob negatiivsust ja positiivne positiivsust 😉

Muuda olukorda, lepi sellega või mine minema. Ülilihtne eks?

Tihtilugu on probleemid sellised, mida ei anna muuta. Või siis vähemalt esilagu tundub nii. Tegelikult saab alati midagi muuta. Ehk siis kasta lilli ja näha lahendusi, vaadata suurt pilti mitte väikeseid probleeme.

Teine variant on olukorraga leppida. Aga leppida tähendab päriselt 100% rahu teha, mitte vaikselt edasi kannatada ja tegelikult ikka südames muutust oodata.

Kolmas variant on lihtsalt negatiivsusest välja astuda. See viimane tundub olevat kõige lihtsam, aga siiski kõige raskem teha. Vähe on inimesi, kes kõnnivad suhetest minema, lahkuvad töölt või ei suhtle enam negatiivselt mõjuvate inimestega, sest neile lihtsalt ei sobi see. Peab olema tõsiselt julge, et ennast nii palju armastada, et öelda EI oma probleemidele!

Mis aga juhtub nende probleemidega, mida me isegi ei tea, et meil on? Tihtilugu on kõik pealtnäha hästi. Suhe on tore, tööga on ka hästi, lapsed on ennast enam-vähem üleval pidanud, sõbrad on olemas, kodu on ilus, AGA…

Vot peale seda aga algab meie sisemaailm. Sealt saavad alguse meie tujud, tunded, käitumismustrid ja muu. Mul endal ja ka mu lähedastel on olnud hetki, kus kõik on justkui paigas, aga enesetunne on halb (ma ei räägi siinkohal füüsilisest). Tunne on selline, nagu midagi häirib, aga aru ei saa, mis see on. Kuna me ei tea, mis see on, siis ei oska seda ka ju lahendada. Sellisel juhul tasub tegelikult võtta time off ja istuda kohvitassi kõrval maha ei kellegi muu kui iseendaga. Esialgu. Istu ja mõtle, mis tunne see on? Kas see on hirm, üksindus, lootusetus, abitus või midagi muud? Üldiselt meid häirivad ainult negatiivsed tunded.

Seejärel mõtle, millal varem on selline tunne olnud? Millised olukorrad kõige enne meelde tulevad? Mõtle läbi oma elu tänasest kuni nii kaugele, kui mäletad ja vaata, kas sellel tundel ja nendel situatsioonidel on midagi ühist? Isegi kui esmapilgul ei tundu, võid lähemal uurimisel avastada hämmastavaid sarnasusi.

Mida põhjalikumalt mõtled, seda lähemale oma halva tunde põhjusele jõuad. Hea oleks see kõik veel paberile kirja panna, et näha suurt pilti paremini.

Kui sa ei ole aru saanud, kust see tunne ikka ja jälle ilmub, siis on selle taga siiski mingid mineviku harjumused, hirmud ja käitumismustrid. Paberil tehtud analüüs võib aidata need lahti murda ja neid mõista.

Kui oled leidnud üles kasvõi selle tunde, mis sul tekib, on palju lihtsam sellega edasi toimetada. Seda halba tunnet mõistes ja teadvustades tasub see tunne täielikult ära tunda. Luba endal minna selle tunde sisse ja tunda ennast nii halvasti kui üldse võimalik. Olla täielikult lootusetu, kurb, üksi, masendunud jne. Võib tunduda, et see kestab igaviku, kuid tegelikult ainult loetud minutid – kui sedagi. Ja seejärel see kaob.

Vähemalt selleks korraks.

Sel hetkel, kui mõistad, kust oled endale selle probleemi hankinud ja adud, et sul pole seda enam vaja, algab ainult üks suur ilus lillepeenar. Sellepärast ongi vaja vahepeal seal peenral toimetamas käia ning umbrohi välja kiskuda, et edaspidi saaksid kasta ainult lilli 😉